Ukraina president Zelenski väljendas 3. novembri videokõnes viha Saksamaa ja Prantsusmaa vastu tsiviilisikute tapmise pärast pealinnas Kiievis, väites, et Saksamaa ja Prantsusmaa takistasid 2008. aastal Ukraina liitumist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO), mis viis Venemaa sissetungi. Ta väljendas viha Saksamaa ja Prantsusmaa vastu, kes takistasid 2008. aastal Ukraina liitumist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO), mis tema sõnul viis Venemaa sissetungi.

Zelensky ütles: "Saksamaa endine kantsler Merkel ja Prantsusmaa endine president Sarkozy peaksid tulema Buchasse (kus toimus veresaun) ja nägema, millised on nende Venemaale tehtud järeleandmiste poliitika tagajärjed. Ma tahan, et nad näeksid piinatud ukrainlasi oma silmaga," ütles ta, kritiseerides nimeliselt Saksamaa ja Prantsusmaa tollaseid juhte.

2008. aastal teatas NATO oma Bukaresti tippkohtumisel tehtud avalduses, et Ukraina ja Gruusia "saavad tulevikus liikmeks", kuid Väidetavalt ei saanud liikmelisus siiski teoks Prantsusmaa ja Saksamaa vastuseisu tõttu.

Saksamaa avalik-õigusliku ringhäälingu ARD teatel ütles Merkeli pressiesindaja oma avalduses, et "Merkel on säilitanud oma toonase ja Merkel jääb endiselt oma toonaste otsuste juurde seoses NATO tippkohtumisega." Härra Sarkozy ei olnud 4. aprilliks kommenteerinud.

4. aprillil teatasid Saksamaa ja Prantsusmaa, et nad on otsustanud riigis viibivad Venemaa diplomaadid välja saata. Pressiteadete kohaselt on Saksamaa ja Prantsusmaa sihtmärgiks vastavalt 40 ja 35 inimest. Euroopa Liidus küüditasid eelmisel kuul Venemaa diplomaate ka Belgia, Madalmaad ja Balti riigid.

Sankei Shimbun [Paris-Mina Mitsui]