Jah, meediapartnerid

Mõelge sotsiaalsele missioonile

ÜRO Peaassamblee otsustas peatada Venemaa osalemise Inimõiguste Nõukogus

ÜRO Peaassamblee otsustas peatada Venemaa osalemise Inimõiguste Nõukogus

ÜRO Peaassamblee võttis 2. jaanuaril vastu resolutsiooni, milles nõutakse Venemaa väljaarvamist inimõiguste nõukogust.

Resolutsiooni toetas rohkem kui kaks kolmandikku antud häältest (miinus erapooletuid) 193 liikmesriigist, 93 poolt- ja 24 vastuhäält.

58 riiki hoidus hääletamisest.

Vastu hääletasid Venemaa, Hiina, Kuuba, Põhja-Korea, Iraan, Süüria ja Vietnam.

Erapooletuks jäid India, Brasiilia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko, Egiptus, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Jordaania, Katar, Kuveit, Iraak, Pakistan, Singapur, Tai, Malaisia, Indoneesia ja Kambodža.

Kohtumine toimus pärast erakorralise eriistungjärgu jätkamist Ukraina sõja teemal ja teateid Venemaa vägede poolt toime pandud rikkumiste kohta.

Sel nädalavahetusel avaldati häirivad fotod Bukast, pealinna Kiievi eeslinnast, kus pärast Venemaa tagasitõmbumist leiti tänavatelt ja massihaudadest sadu tsiviilelanike laipu.

Enne hääletust kutsus Ukraina suursaadik Sergiy Kishlitsa riike üles resolutsiooni projekti toetama.

"Buchas ja kümnetes teistes Ukraina linnades ja külades on Venemaa väed tapnud, piinanud, vägistanud, röövinud ja röövinud tuhandeid rahumeelseid elanikke, mis on näide sellest, kui kaugele on Venemaa Föderatsioon kaldunud oma algsetest deklaratsioonidest inimõiguste valdkonnas. Seetõttu on see juhtum ainulaadne ja vastus on täna ilmne ja iseenesestmõistetav."

Liikmesriigid on järgmised.Inimõiguste nõukoguSee ei ole esimene kord, kui riigi liikmelisus on peatatud. Liibüa kaotas oma koha 2011. aastal pärast seda, kui valitseja Muammar Gaddafi, kes hiljem kukutati, surus protestid maha.

Oma hääletuse-eelsetes märkustes kutsus suursaadiku asetäitja Gennadji Kuzmin riike üles "hääletama lääneriikide ja nende liitlaste katsete vastu hävitada olemasolevaid inimõiguste struktuure".

Sarnasused Rwandaga.

Hääletus toimus 1994. aasta Rwanda genotsiidi aastapäeval ja Ukraina suursaadik tõmbas paralleele selle lähiajaloo tumeda leheküljega.

"Rwanda genotsiid, täpselt aasta enne seda tragöödiat, mida meenutatakse just sel päeval, oli ÜRO(ÜRO) JulgeolekunõukoguJa suuresti tänu maailma üldsuse ükskõiksusele, kes ei reageerinud ÜRO Peaassamblee ja ÜRO Peaassamblee hoiatustele." Kishlitsa ütles.

Täna ei ole Ukrainas möödunud isegi aasta." "Sest tragöödia on nüüd meie silme ees lahti hargnemas."

Ukraina alaline esindaja ÜRO juures esitab resolutsiooni projekti ÜRO Peaassamblee 11. erakorralise eriistungjärgu 10. istungjärgul.
ÜRO foto/Manuel Elías.
Ukraina alaline esindaja ÜRO juures Sergiy Kishlitsya, kes esitleb resolutsiooni projekti ÜRO Peaassamblee 11. erakorralisel eriistungil Ukraina kohta.

peatamise põhjus

ÜRO inimõiguste nõukogul on 47 liiget ja selle peakorter asub Genfis.

Venemaa liitub jaanuaris 2021 ühe 15 riigina, kelle üldkogu valib kolmeks aastaks.

Nõukogu 2006. aasta asutamisresolutsiooni kohaselt võib peaassamblee peatada mõne riigi liikmesuse, kui see riik paneb toime raskeid ja süstemaatilisi inimõiguste rikkumisi.

Venemaa astub nõukogust välja.

Pärast resolutsiooni vastuvõtmist teatas asetäitja Kuzmin ootamatult, et Venemaa on juba sel päeval otsustanud lahkuda nõukogust enne selle ametiaja lõppu.

Asetäitja Kuzmin väitis, et julgeolekunõukogu monopoliseerivad mõned riigid, kes kasutavad seda lühiajalistel eesmärkidel.

"Need riigid on juba aastaid otseselt osalenud või soodustanud jultunud ja massilisi inimõiguste rikkumisi," ütles ta tõlgi vahendusel.

"Kuigi ta on nõukogu liige, ei ole ta valmis ohverdama lühiajalisi poliitilisi ja majanduslikke huve tõelise koostöö ja inimõiguste olukorra stabiliseerimise kasuks teatavates riikides.

Peaassamblee otsustas peatada Venemaa inimõiguste nõukogu liikmesuse. Gennadiy Kuzmin, Venemaa alalise esindaja asetäitja.
ÜRO foto/Manuel Elías.
Peaassamblee otsustas peatada Venemaa inimõiguste nõukogu liikmesuse. Pildil on Venemaa alalise esindaja asetäitja Gennadi Kuzmin rea lõpus paremal.

"Ohtlik pretsedent": Hiina.

Hiina oli üks riikidest, kes hääletas resolutsiooni vastu. Suursaadik Zhang Shun on mures, et peaassamblee kiirustades tehtud samm on nagu "õli tulle valamine" ning süvendab lahkarvamusi, süvendab konflikte ja ohustab rahupüüdlusi.

"Inimõiguste nõukogu liikmete selline kohtlemine looks uue ja ohtliku pretsedendi, süvendaks veelgi konflikte inimõiguste valdkonnas ning sellel oleksid tõsised tagajärjed ÜRO juhtimissüsteemile.

ELi "haruldane otsus" kiidetakse.

Euroopa Liidu jaoks nõuavad Venemaa poolt Ukrainas toime pandud rikkumiste ulatus ja tõsidus ning riigi territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus tugevat ja ühtset rahvusvahelist reaktsiooni.

ELi delegatsiooni juht, suursaadik Olaf Skoog ütles: "See haruldane otsus, mille ÜRO Peaassamblee täna vastu võttis, annab tugeva signaali vastutuse kohta ning aitab eeldatavasti ennetada ja hoida ära edasisi inimõiguste rikkumisi".

Samm õiges suunas: Ameerika Ühendriigid.

Ameerika Ühendriigid olid viimane riik, kes terve päeva kestnud konverentsil sõna võttis.

Suursaadik Linda Thomas-Greenfield nimetas resolutsiooni vastuvõtmist "oluliseks ja ajalooliseks hetkeks". Ta ütles, et resolutsioon on oluline mitte ainult vastutuse mõttes Venemaa ees, vaid ka Ukraina rahva kõrval käimise mõttes.

"Täna on rahvusvaheline üldsus astunud kollektiivse sammu õiges suunas. Me oleme taganud, et järjekindlad ja jõhkrad inimõiguste rikkujad ei pääse ÜROs juhtivatele inimõigustega seotud ametikohtadele," ütles Thomas-Greenfield.

Jätkame Venemaa vastutusele võtmist selle ebaõiglase, ebaõiglase ja ebaõiglase sõja eest ning teeme kõik, mis meie võimuses, et seista Ukraina rahva kõrval."

ÜRO uudised